Kas mõistad, kallis, kõik meil uus on ees
nüüd vihmas, tuules, päikselõõsa sees
Me ihu, hing ja meel sellel teel
kuuluvad vaid teineteisele. .
Luba, ma hingan seda õhku ja maad endass. Ma tean, temast jätkub meile kõigile siin. Luba, ma armun nendesse öödesse, kus võin olla lihtsalt niisama ja kõik on täpselt nii lihtne ja enesestmõistetav ja hea.
Jahu sees käisime täna. Tutvusime imearmsa punase traktoriga, kelle nimeks on Belarus. Ronisime 10 meetri kõrgusele ja poisid leiutasid süsteeme. Oo, jaa milliseid tööriideid me täna kandsime! Olime justkui sinised Michelini mehikesed. Sulasime nendes tunkedes. Täna oli eriti palav ka, mingi. Teised tüdrukud korjasid vaarikaid ja käisid metsas poistel abiks. Okei, ma ei tea, kuidas nad seal kuumuse käes küll vastu pidasid. Meile Marioniga piisas juba tolmust ja oligi mõistus kadunud. Juhhei, aga homme saame tagasi tolmutama minna, sest me tegime lihtsalt nii spetsi tööd, et Meelis (vist, ei tea, ei mäleta nime) ütles, et homme need samad tüdrukud tuleksid uuesti selle töö peale. No tegelikult peaks kiitma meie iga sammu ka.
Mart tegi jäätisekokteili ja tüdrukud puhastasid vaarikaid. Ja me tegime Marioniga palju igast napakaid pilte, jee. Ma arvan, et me sobiks kuskile esikaanele küll.
Ja mingit napakat mängu mängisime ka täna. Aga ma ei viitsi seletada seda, see oli mingi napakas ja mul hakkas palav täiega.
Praegu joome teed Marioniga ja kuulame Jumalat-Koit Toomet. Koit on nii musi!
Homme sõidame jälle dziibiga ja üritame Belarusi ärandada.. eks näis, kas õnnestub. Ja pruuniks tahaks ka saada. Aga marju korjama selle nimel küll ei lähe.
Aga nüüd, adjöö.
"Just täna, nüüd ja praegu, loome maailma, mida hoida oma peopesal. Ja meil, 13-l, on antud kolmeks nädalaks üks maailm, mida rokkida. "
Täna läheme karaoke-õhtule, jei!
Tsau!
No comments:
Post a Comment